- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Mesinike suurima vaenlase võib suunata plastidieedile
Praegu tunnevad bioloogid rohkem kui 50 mikroorganismi, mida saab kasutada plastijäätmete lagundamiseks, kuid suuremate, samasuguse võimega loomade leidmine on haruldane. Seetõttu olid Kanada Brandoni ülikooli teadlased üllatunud, kui tegid katseid vahaleediku ehk vahakoi Galleria mellonella vastsega. Selgus, et vastne jääb ellu plastist toitudes. Vastsete soolefloorat uurides tuli välja, et neil on organismis eriline bakter, mis aitab plasti seedida, aga tegelikult saavad nad ka ilma selle bakterita plastist söönuks.
Sellised võimed on seletatavad vastse loomuliku toiduallikaga. Vahaleediku vastsed on mesilaste ja mesinike suurim nuhtlus, kuna nad toituvad mesilasvahast. Kui vastne tarru tungib ja vahatahvleid pistma hakkab, on probleem suur. Mesilasvaha koosneb aga rasvhapete estrite pikkadest ahelatest, mille struktuur meenutab plasti oma.
Seotud lood
Selle vastse isu vahtplasti järele on täiesti ohjeldamatu. Austraalia teadlased leidsid, et hiid-jahumardika (Zophobas morio) vastsed saab edukalt panna plasti lagundama. Plastijäänuseid saab töödelduna taaskasutada.
Kasulikke meemesilasi ohustavad parasiidid, nagu varroalest (Varroa destructor). Peagi võivad mesilased saada omalaadse kaitsevahendi. Teadlased muundasid selleks üht putukail loomulikult esinevat soolebakterit.
Mikroplast on vallutanud terve planeedi – ka õhu, mida sa hingad. Plastikübemeid on leitud isegi meie siseorganitest. Loe sellest, kust need pisikesed plastiosakesed pärinevad, ja kuidas me võiksime probleemi lahendada.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele