Pikk lend ajab aju sisemise kella sassi. Peale lihtsalt segaduses olemise võib rikkis sisekell suurendada depressiooni ja muude haiguste riski. Välja töötamisel on meetod, millega saab kohandada inimese ööpäevast tsüklit kohe pärast seda, kui ta on uude ajavööndisse maandunud.
Oletame, et sa maandud mõnes Euroopa pealinnas pärast seitsmetunnist lendu üle ookeani USAst. Kohalik aeg on kell 23 õhtul, kuid eri ajavööndites lendamise tõttu on sinu sisemine bioloogiline kell justkui sätitud alles 17 peale. Ehkki väljas on pime, tunned end ikka energilisena ja sul pole mõtteski, et võiks magama minna – kuigi kellaaeg on ju hiline. Magama siiski peab, sest järgmisel päeval on vaja varakult virge olla. Et uni tuleks, sõidad hotelli ja võtad sisse tableti, mis käsib kehal end väsinuna tunda. Jäädki magama ning ärkad pärast kaheksatunnist katkematut und järgmisel hommikul värske ja puhanuna, valmis uueks päevaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sinu sisemise kella rike pole naljaasi – see suurendab hommikust rabanduse riski, pärsib ravimite toimet ja võib muuta õhtuse suupiste suisa eluohtlikuks.
USA uurijad jälgisid kolm aastat rohkem kui 500 inimest. Taas sai kinnitust, et eriti suurt rolli meie magama jäämise kiiruses mängib üks kindel tegur.
Kas oled kogenud, et ärkad sageli iseeneslikult üles vaid mõni minut enne äratuskella helinat? Kas sul on midagi viga või põhjustab ärkamist sinu sisemine kell, mis on äratuskellaga täiuslikult sünkrooni läinud?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.