- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enesetapp kosmoses: kosmoseaparaadid hävitavad end ise
Planeeritud allakukkumised, ja ka lihtsalt ebaõnn on hukutanud palju kosmosesonde. Kuid need ei ole oma elu ohverdanud asjata. Isegi veel surmaheitluses koguvad sõidukid andmeid ja katsetavad hulljulgeid manöövreid. Nüüd on kord Juno käes, mis triivib surma poole Jupiteri atmosfääris.
Juno sööstab kiirusega 200 000 km/h Jupiteri atmosfääri. Lend tihedas atmosfääris raputab sondi tugevalt ja lõpuks süttib see eralduva soojuse toimel. Juno vannub mõne minuti pärast alla ja plahvatab. Selline kurb lõpp seisab tänavu juulis ees NASA uurimisalusel, mis on kaks aastat tiirelnud Päikesesüsteemi suurima planeedi ümber. Junolt oodatakse enesetappu.
Seotud lood
Temperatuur on seal nii kõrge, et plii hakkab sulama. Rõhk planeedi pinnal on võrreldav rõhuga kilomeetri sügavusel ookeani põhjas. Veenus on Päikesesüsteemis üks ebasõbralikumaid kohti, aga teadlased arvavad, et ses põrgus võib siiski eksisteerida erakordselt visa elu. Selle välja selgitamiseks saadetakse teele kosmosesond.
Sulatav kuumus ja purustav rõhk on lõpetanud kõik senised Veenuse missioonid. Nüüd on välja mõeldud visa mehaaniline kulgur, mis suudab Veenuse olusid taluda.
Päikese atmosfäär on kuumem kui selle pind, kuid see ei klapi füüsikaseadustega. Seepärast saadab NASA esimest korda sondi otse plasmapõrgusse, et lahendada meie tähe viimased kuumad mõistatused.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele