• 24.08.23, 07:08

2023. aasta rekordkuum juuli: Maa sulab kõrvetavates kuumalainetes

Eestimaine juuli võis küll olla justkui üks lõputu vihmasadu, kuid suures plaanis on olud planeedil Maa siiski põletavalt palavad. Juuli läks ajalukku ilmavaatluste ajaloo palavaima kuuna. Euroopa Liidu raporti järgi võib kuumus 2100. aastal põhjustada 90 000 eurooplase surma.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
Selle aasta juulikuu oli registreeritud ilmavaatluste ajaloo kõige palavam. Sõltumatute kliimateadlaste töörühm Clima­te Central teatas, et vähemalt kaks miljardit inimest planeedil Maa tundis kliima soojenemise mõju erakordselt kuuma temperatuurina lausa igal päeval juulis. Kõige kuumem päev oli ülemaailmses kontekstis Climate Centrali teatel 10. juuli.

Seotud lood

Lood
  • 30.01.24, 06:19
Kui käreda pakase elab inimene üle?
Isegi kui inimene on mässitud soojadesse riietesse, peab ju olema mingisugune alumine piir, millest allpool me enam ellu ei jää. Kas ülimadalal temperatuuril võivad kopsud ära jäätuda?
Lood
  • 30.12.23, 06:20
Maakera keeb üle: vulkaanid ning ilmastikunähtused võivad saada viimaseks piisaks karikas
2015. aastal toimunud Pariisi kliimakonverentsil leppisid maailma riikide liidrid kokku, et teevad kõik endast oleneva, pidurdamaks üleilmse keskmise temperatuuri tõusu. Eesmärgiks seati, et see ei tõuseks rohkem kui 1,5 kraadi võrra. Kõigest hoolimata on inim­tegevuse tõttu atmosfääri jõudnud kasvuhoone­gaaside kogused temperatuuri ikka tõstnud. Peale selle võivad mõned ilmastikunähtused ja vulkaanid saada viimasteks piiskadeks, mis panevad katla üle keema.
Lood
  • 01.12.19, 14:18
Minevik näitab kliima tulevikku
Temperatuur kerkib hoogsalt, CO2 kuhjub atmosfääris ja tõusev maailmamere vee tase ähvardab suurlinnad üle ujutada. Maa kliima muutub – mitte aga esimest korda. Oma ajaloos on Maa läbi teinud mitu kliimakriisi. Nüüd kasutavad teadlased minevikku kristall­kuulina, mis võib näidata meile meie enda tulevikku.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele