Kuidas inimene aevastab? Kas aevastuse tagasihoidmine on ohtlik?
Me tunneme, kuidas ninas miski kõditab, ning veidi aja pärast tuleb ... atsihh! Aevastusrefleks on oluline, et me vabaneksime hingamisteedes leiduvatest segajatest ja võõrkehadest, olgu need siis karvad või tolm. Samuti saame nii lahti kahjulikest haigusi tekitavatest mikroorganismidest. Näiteks heinapalavikku põdevaid inimesi ärritab ja segab see refleks tugevasti. Mõnele, näiteks neile, kel on diagnoositud õhkrind ehk pneumotooraks või aneurüsm ehk arterilaiend, mis võib lõhkeda, võib aevastamine osutuda isegi eluohtlikuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurem osa inimesi hingab 12–16 korda minutis. Seda on kaks korda enam, kui tegelikult tarvis on. Uute uuringute tulemused näitavad, et harv, aeglane ja sügav hingamine mõjutab aju nii, et meil on parem tuju ja tervis ning me elame kauem.
Tunnen vahel, et ma teen kohe püksi, kui keegi midagi tõeliselt naljakat ütleb ja ma lõkerdama hakkan. Kas see on normaalne ja kas selle vastu saab midagi ette võtta?
Tööd või trenni tehes on mõnus higi valada, kuid mõnele inimesele valmistab liigne higistamine rohkesti ebameeldivusi. Nüüd oskavad arstid higi tootmist vähendada või eemaldada halva higilõhna, kandes patsiendile üle teise inimese baktereid.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.