Teekond Maa tuuma kulgeb kosmose kaudu

Neli miljardit aastat vana Grööni kivimi keemiline sõrmejälg aitab lahendada ühe suurema, elu tekkega seotud mõistatuse. Nüüd teame, kuidas süsinik ja vesi muutsid Maa elamiskõlblikuks. See avastus võib aidata meil jälile saada ka sellele, kuidas otsida elu mujalt universumist.

Elu planeedil Maa sõltub veest, aga kust ja kuidas see siia sai?

Nii Linnuteel kui ka galaktikate­vahelises tühjuses keerlevad mikroskoopilised tolmukübemed. Ilma tolmuta poleks sündinud ei Päikesesüsteemi ega Maad. 2020. aastal leidsid teadlased esimest korda sellise ürgkübeme, mis on meie süsteemist palju vanem.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.