Kosmos peab saama kiirabi

Plahvatavad kehad, ajarännakud ja majasuurused, napilt kosmoseaparaatidest mööda vuhisevad asteroidid – kosmosereise ümbritseb tohutu hulk fantastilisi müüte.

Astronaudi keha kaitseb avakosmose 200kraadise temperatuurivahe ja intensiivse kiirguse eest 14 materjalikihist valmistatud skafander. Need ülesanded, mille sooritamiseks tuleb jaamast väljuda, on astronautide töös nõudlikemad ja riskantseimad. Isegi mikroskoopiline auguke kindas tähendab, et kohe tuleb jaama tagasi pöörduda.

Kosmosekõndi või astronautide niisuguseid tegemisi, mis toimuvad rahvusvahelisest kosmosejaamast (ISS) väljaspool avakosmoses, tuleb tänapäeval üsna sagedasti ette. Need ei ületa õieti uudisekünnistki – kui just midagi ebaharilikku ei juhtu. Tööriistakoti kosmosesse pillamine, mis juhtus eile, seda kahtlemata on.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.