Polüskleroos ehk hulgiskleroos ehk Sclerosis multiplex on närvisüsteemi haigus, millele praegu täielikult terveks tegevat ravi ei ole. Tüvirakkudest on selle vastu juba kaua päästjat otsitud, ja uus inimeste peal läbi viidud katse annab lootust, et teadlased on õigel teel.
Hulgiskleroos ehk polüskleroos ehk sclerosis multiplex (lühend SM) on krooniline ja kogu elu kestev, valdavalt teadmamata põhjustega, harvaesinev närvisüsteemi haigus. Keha immuunsüsteem hakkab haiguse käigus ekslikult iseenda organismi ründama, asudes hävitama närvirakkude aksoniteks nimetatavate jätkete ümber olevat kaitsvat müeliinikihti. Selle tulemusena ei ole närvirakud enam võimelised omavahel korralikult suhtlema. Inimene võib jääda suuremal või vähemal määral halvatuks. Kui ka päris nii hullusti ei lähe, võivad tekkida lihasnõrkus, nägemis- ja tasakaaluhäired. Variante, kuidas haigus välja lööb, on palju.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tüvirakk võib areneda ükskõik missugust tüüpi keharakuks. See teeb tüvirakust fantastilise tööriista meditsiiniteadlastele, kes saavad neid rakke kasutada kaotatud meelte taastamiseks ning igasuguste haiguste raviks artriidist kuni diabeedi ja vähini.
Aju sisaldab miljardeid tugirakke, mis tagavad närvirakkude funktsioneerimise. Needsamad abirakud võivad areneda vähkkoeks. Nüüd on teadlastel valmis saanud võimas relv haigete rakkude vastu.
Nelikümmend aastat kestnud arendustöö on muutnud võimalikuks selle, et hiirte aju skannimisel saab aegade suurima eraldusvõimega pilte.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.