Kui on vaja määrata dinosauruse massi, lähtuvad teadlased tavaliselt arvutimudelist, mille abil rekonstrueeritakse dinosauruse skelett säilinud kivististe põhjal. Seejärel arvutavad teadlased välja skeletti katta võinud lihaste, rasva ja naha massi.
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Teadlased on avastanud, et ühe dinosauruste alamseltsi liigid sõid nii palju, et nende hambad kulusid mõne kuuga. Seetõttu vajasid nad pidevalt uusi hambaid.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.