Uurime hiiglaslikke diiselmootoreid: plahvatav gaas andis mootorile superjõu
Maailma suurim mootor on 200 aasta pikkuse inseneritöö kulminatsioon, mis muutis murranguliselt kõiki transpordiliike. Kuigi praegu teevad võidukäiku uued elektrilised sõidukid, on sisepõlemismootorit veel vara maha kanda.
Üks väga isemoodi sõiduk asub 1863. aastal Pariisist teele eeslinna Joinville-le-Ponti poole. See on hipomobiil – kolmerattaline vanker, millel pole eriskummalisel moel ees hobust. Ometi see liigub – 19. sajandi keskpaiga pariislaste suureks üllatuseks.
Iga kord, kui mõni hiiglaslik laev merele läheb, jätab selle sõit keskkonnale ränga jälje. Insenerid tahavad varustada hiidlaevad uudsete mootoritega, mis ei eralda grammigi süsinikdioksiidi.
Umbes 125 aasta eest põhjustas Rudolf Diesel oma kuulsa mootoriga tööstuses ja transpordis revolutsiooni. Diiselmootori käekäik oli hiilgav, kuid leiutaja enda saatus hoopis teistsugune. Plagiaadisüüdistused ja õnnetud investeeringud põhjustasid inseneril depressiooni ning ta hukkus segastel asjaoludel.
Traditsioonilised lennukitüübid ei rahulda enam lennunduse üha muutuvaid vajadusi. Seepärast otsustas NASA välja töötada senisest palju vähem müra tekitavad, ökonoomsemad ja ruumikamad lennumasinad.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.