Ülemaailmne tuulekiiruste uuring toob tuulegeneraatoritele häid uudiseid. On selgunud, et viimase kümne aastaga on tuuled arvestatavalt tugevnenud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas – need on aga piirkonnad, kuhu on rajatud kõige enam maismaal paiknevaid tuuleparke. Uuringu autoriks on USA Princetoni ülikooli teadlased.
Nendel laiuskraadidel, kus on kõige rohkem tuulegeneraatoreid, tekib tuul temperatuurierinevustest ekvatoriaalsete ja arktiliste alade vahel. See erinevus väheneb iga aastaga, sest arktilistes piirkondades tõuseb temperatuur kiiremini kui ülejäänud maailmas. Seepärast on tuul ajavahemikul 1978–2010 üldjoontes vähenenud. Uuringust selgub, et sel ajal on tuul iga aastakümnega kahe protsendi võrra vaibunud. See vastab 0,08 meetrile ehk 8 sentimeetrile sekundis. Pärast seda on muutused toimunud teises suunas. 2010. aastast alates on tuule kiirus jälle tõusnud ja kokku 5,4 protsendi jagu, 3,13 meetrist sekundis 3,3 meetrini sekundis. See ei kõla suure tõusuna, aga erinevus tähendab, et praegu saavad tuulegeneraatorid palju rohkemate tundide jooksul normaalselt töötada kui kümme aastat tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Takistused maastikul tuulegeneraatorite ees võivad tõsta tuule kiirust kõrgemates õhukihtides ning parandada tuulikute energiatootlikkust kuni 10 protsendi võrra.
Rahvasuu räägib, et inimesed, kes elavad tuulegeneraatorite lähedal, on tuulikute tekitatava müra tõttu haigeks jäänud. Kas see on tõsi?
Kui EL tahab 2050. aastaks olla kliimaneutraalne, on selles oluline roll tuuleenergial. Selle eesmärgi poole aitab nüüd kiiremal sammul edasi liikuda üks vana disain, mis kõige rohkem meenutab ühe köögitarviku osa.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.