Kuidas saavad taimtoidulised loomad süüa kanepit narkojoobesse jäämata?
Osa taimtoidulisi loomi söövad harilikku kanepit (Cannabis sativa) hea isuga, kuigi taim sisaldab eufooriat tekitavat ainet tetrahüdrokannabinooli. Taimest toituvad ligi 300 putukaliiki, aga ka ahvid, närilised, hirved ja antiloobid. Põhjus, miks me ei näe näiteks kanepiuimas kitsi tuigerdamas, peitub nii loomade käitumises kui ka erilistes füsioloogilistes kohastumustes. Esiteks tarbib loom kanepitaime tavaliselt siiski ainult piiratud koguses ja seda ajal, mil selle aktiivse aine sisaldus on väike. Teiseks aga lagundavad erilised seedeensüümid või sümbiootilised bakterid loomade soolestikus aineid, mis meile, inimestele, mõjuvad uimastavalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kanep pakub uut ravivõimalust skleroosi, Alzheimeri tõve ja epilepsia puhul. Teadlased on jälile jõudnud mehhanismile, kuidas kanep mõjub. Nüüd saavad nad välja töötada tõhusad ravimid, millega ei kaasne psühhooside ja õgimishoogude esinemise riski.
Teadlaste sõnul on kanep vähiravis tõhus ainult siis, kui seda manustada pärast kemoteraapiat.
Kevadiselt idülliliste veekogude pinna all võib teinekord käia karm olelusvõitlus. Osa loomi muutub toidunappuse korral lausa agressiivseteks kannibalideks.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.