- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Geenide redigeerimise uus ajastu: lõpp lohakusvigadele sinu kehas
2018. aastast alates on kaks Hiina tüdrukut elanud mitme DNA-veaga. Need tekkisid geenitehnoloogia CRISPR katsetes. Nüüd kavatsevad teadlased kolme uue tööriistaga ära hoida edasised õnnetused ning juhatada geenide redigeerimise uue ajastu lävele.
Geneetika on üsna noor teadusharu, mis sai tänapäevasel kujul alguse 1900. aasta paiku. Seepärast kuulusid mõtted geneetiliselt muundatud inimestest 20. sajandi vältel peamiselt ulme valda. Nüüd, mil käes on 21. sajandi kolmanda aastakümne hakk, on olukord muutunud ning selle uut moodi reaalsuse peapõhjus on süsteem CRISPR. See on olemuselt küll lihtne mehhanism, kuid on põhjustanud teadusajaloo ühe suurima revolutsiooni.
Seotud lood
Revolutsiooniline tehnoloogia CRISPR-Cas9 võimaldab taimede, loomade ja inimeste geene mõjutada. Geenikääridel on potentsiaal juurida välja igasugused haigused. Üllate eesmärkide varjupoolena kollitab aga hirm disainerbeebide ees.
CRISPR-Cas9-meetodil ehk lühidalt CRISPR-meetodil saab muuta taimede, loomade ja ka inimeste geene. Nii võib välja juurida haigusi ning päästa maailma näljahädast. Meetodil on ka vastuoluline külg.
„Geneetiliselt muundatud taimed on ebatervislikud ja keskkonnakahjulikud.“ Nii arvatakse veel praegugi, ligi 30 aastat pärast seda, kui esimene neist valmistatud toiduaine poodi lubati. Tegelikult ei ole geenmuundatud taimed küll kellelegi ainsatki haiguspäeva põhjustanud ning uusimate võtetega saab meie toiduainete omadusi parandada nii, et need lahendavad me koduplaneedi ühed suuremad mured.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele