• 20.09.23, 06:23

Mis on tsütokiinitorm ja mis kehas selle ajal juhtub?

© Shutterstock
  • © Shutterstock
Mõnikord võib immuunsüsteem reageerida millelegi nii ägeda põletikuga, et kujuneb inimesele suuremaks ohuks kui haigus, millega see võitleb. Üks ohtlikemaid näiteid ülemäära aktiivsest immuunsüsteemist on tsütokiinitorm.
Tsütokiinid on rühm signaal­valke, mille nõristumine on osa immuun­süsteemi tööst. Need aktiveerivad näiteks mitut tüüpi valgevereliblesid ja põhjustavad mõningaid sümptomeid, näiteks palavikku. Tsütokiinitorm vallandub siis, kui immuun­süsteem reageerib üle ja vabaneb liiga suur hulk tsütokiine. Algab isevõimenduv reaktsioon, mis võib kontrolli alt väljuda. Asi on selles, et osa rakke, mille tsütokiinid aktiveerivad, sünteesivad veel ka ise tsütokiine. Kui signaalvalke, mis immuunsüsteemi haigusega võitlema innustavad, liiga palju saab, võib tagajärjeks olla nii tugev põletik, et keha satub šokki või siis ütleb mõni elund üles. Kui seejärel neerud või maks enam talitleda ei suuda, võib see patsiendile elu maksta.

Seotud lood

Lood
  • 29.01.25, 05:50
Maskeerumismeister gripp on rünnakuks valmis
Aevastused, palavik ja tatine nina – käes on jälle gripihooaeg. Igal aastal haigestub sellesse tõvesse miljoneid inimesi. Arstid püüavad nakkust vaktsineerimistega küll peatada, ent gripiviirus on meistermuunduja ning petab väikeste mutatsioonide abil keha kaitsesüsteemi ära.
Lood
  • 08.04.25, 06:09
5 müüti vaktsiinide kohta
„Vaktsiinidel on ohtlikud kõrvalmõjud.“ Niisuguseid müüte ringleb vaktsiinide kohta palju. Tegelikult on vaktsiinidega seotud riskid minimaalsed, võrreldes jubedate haigustega, mille eest need kaitsevad.
Lood
  • 30.03.23, 07:38
Must surm kollitab praegugi
Hiliskeskajal ülisurmava katkupandeemia põhjustanud bakter elab siiani, on üsna heas vormis ja võib peagi muutuda antibiootikumiresistentseks. Katkuoht on maailmas ikka alles ja aeg-ajalt puhkeb mõnel pool ka epideemiaid. Teadlastel on nüüd aga uusi nutikaid lahendusi, millega saab ehk vältida sajandite­taguste surmalainete kordumist.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele