• 01.05.17, 16:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Külm sõda toore arvutusjõudluse pärast

Üksteise tugevust hinnates on suurriigid hakanud tuumarelvade megatonnide asemel kalkuleerima arvutite protsessorivõimsusi. Superarvutitega saab simuleerida kõike: keha väikseimast rakust kuni tugevaimate loodusjõududeni. Peagi toovad insenerid arvutijõudluse võidurelvastumisse uue relva – kvantkompuutri.
USA oli superarvutite vallas kaua aega maailma juhtivaid riike.  Nüüd aga on liidrisärgi selga tõmmanud Hiina.
  • USA oli superarvutite vallas kaua aega maailma juhtivaid riike. Nüüd aga on liidrisärgi selga tõmmanud Hiina.
  • Foto: Shutterstock
Üle 3000 superarvutite asjatundja, kes olid kogunenud 2016. aasta suvel Frankfurti aastakonverentsile, said üllatava uudise osaliseks.

Seotud lood

Lood
  • 07.08.24, 06:27
Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi
Isegi absoluutsesse vaakumisse ehk täielikku tühjusse võivad näiliselt eikusagilt ilmuda osakesed just nagu pisikesed kummitused. Seda veidrat kvantfüüsikalist fenomeni on võimalik kasutada täiesti uut tüüpi arvutis, millega saab praegusest palju täpsemini ilma prognoosida.
Lood
  • 22.09.24, 06:40
Neilt fotodelt näed, milline on kvantarvuti
Äärmuslik temperatuur, ülijuhtivus ja kehade määramatud olekud. Selleks, et kvantarvutite üüratut arvutusvõimsust saaks kasutada näiteks haigustele ravi nuputamiseks või koodide murdmiseks, peab terve hulk mitmesuguseid seadmeid suutma omavahel infot vahetada.
Lood
  • 23.01.25, 20:57
Maailma kiireim superarvuti alustas USA tuumaarsenali valvamist
Maailma kiireim arvuti asub Californias Lawrence Livermore’i riiklikus laboratooriumis (LLNL). Sellele on antud nimeks El Capitan ja vägev kompuuter „pühitseti“ ametlikult sisse 9. jaanuaril, ehkki tööd alustas see juba mullu novembris.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele