- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
SpaceX-i ülivõimas uus kosmoselaev jõudis orbiidile, ent kukkus siis ookeani
Elon Muski ettevõtte SpaceX mehitamata kosmoselaev Starship jõudis oma kolmanda katsestardi tulemusena esimest korda kosmosesse. Esimesed kaks starti lõppesid plahvatusega. Kolmas laev veetis täna toimunud katselennu raames umbes tunni orbiidil ümber Maa. Kuid kaks samaaegset sidehäiret viisid ikkagi selleni, et laev hävis pärast Maa atmosfääri sisenemist ja kukkus ilmselt merre.
Täna, 14. märtsil meie aja järgi pärastlõunal Texase osariigist Boca Chicast startinud kosmoselaev jõudis kosmosesse vaid mõni minut hiljem. 121meetri kõrgune kosmoselaev, mis koosneb kanderaketist Super Heavy ja selle otsas asuvast kosmoselaevast (mille nimi on mõneti segadust tekitavalt Starship nagu ka kahel osal ehk kogu süsteemil kokku) on võimeline kosmosesse toimetama kümme korda raskema lasti kui suudavad SpaceXi praegu kasutatavad kanderaketid Falcon 9, mida kasutab ka NASA.
Seotud lood
Kaheastmeline 122 meetri kõrgune kosmoslaev startis katselennule meie aja järgi täna, 6. juuni pärastlõunal kümme minutit enne kella nelja Texase osariigi lõunaosas asuvalt kosmodroomilt. Kolm eelmist Starshipi katselendu on lõppenud kosmoselaeva purunemisega. Neljas kosmoselend läks algusest lõpuni sujuvalt. Inimesi katselennul pardal polnud.
Starship on suurim ja raskeim rakett, mis on eales Maa pinnalt startinud. Mõne aasta pärast viib 5000tonnine kosmoselaev astronaudid Kuule, kuid see on alles esimene peatus. Starshipi järgmine sihtkoht on Marss.
Kosmoselaev Starship viib esimesed asukad Marsile nelja aasta pärast. SpaceXi eelis konkurentide ees on uued mootorid ja tugev teras. Kas kogu plaan pole siiski üleliia riskantne?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele