Kui COVID-19 pandeemia kolm ja pool aastat tagasi kevadtalvel lahti läks, tuli Põhja-Itaaliast Bergamo provintsist iga päev koletuid uudiseid. Haigestunute suremus oli seal väga kõrge. Nüüd on uue teadustöö raames selgunud, et selle põhjus on vähemalt osaliselt 50 000 aasta taguses minevikus.

- © Shutterstock. Neandertali mehe rekonstruktsioon muuseumis, loodud Belgiast leitud säilmete põhjal. Mees elas 40 000 aastat tagasi ehk neandertallaste lõpuajal.
Bergamost jõudsid 2020. aasta märtsis maailma uudistesaadetesse kaadrid sellest, kuidas sõjaväeveokid, kastid kirste täis, üksteise järel krematooriumi poole sõitsid. Mujal, kuhu pandeemia veel jõudnud ei olnud, kardeti, et küllap ootab sarnane jõletu saatus ootab ka neid, kuid päris nii hullusti asjad siiski ei läinud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üks inimajaloo vanemaid ja mõistatuslikumaid armuafääre peidab end meie DNAs. Nüüd on geeniuurijad teada saanud, millal täpselt neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid lapsi said.
Uue uuringu põhjal võis eelajaloolisele inimliigile põntsu panna suguline läbikäimine nüüdisinimesega.
Uudne vereanalüüs võib peaaegu 90protsendise kindlusega näidata, kas sa sured järgmise kümne aasta jooksul. Analüüs on välja töötatud 23 000 inimese vere põhjal. Teatud ained, mida veri sisaldab, viitavad lähenevatele ohtlikele haigustele. Lõppkokkuvõttes võiks see uuring päästa sinu elu, kuid teadlane, kes selle välja mõtles, on seadusega mõneti pahuksis.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.