Viirus avastati Mariaani süvikust, mis asub Vaikses ookeanis. Jaapanist lõunasse ja Filipiinidest itta jääva süviku maksimaalne sügavus on üle 11 km, täpsemalt 11 034 meetrit. Viirus leiti 8900 meetri sügavuselt. Mõistagi ei ole seal elav viirus oma tegevuses inimeste nakatamisest huvitatud, kuna meid seal üldiselt ei leidu.
Uus viirus on hoopis bakteriofaag ehk faag, mis tähendab, et see nakatab baktereid ja taastoodab end nende organismis. Teadlaste sõnul on baktereid maailmas rohkem kui ükskõik missuguseid teisi organisme ja seetõttu on igati loogiline, et sealt, kust leiame bakterid, võib ka neid nakatavaid viiruseid avastada. Selle üle, kas viirused on elus või ei, on palju vaieldud, aga üldiselt neid siiski elusolendite sekka ei arvata. Bakterid seevastu on elus - nad on väga lihtsad ühe- ehk ainuraksed mikroorganismid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased leidsid Kariibi meres asuvate Guadeloupe’i saarte mangroovisoost uue bakteriliigi, mis lõi mikrobioloogid pahviks. Sellekohane uurimus avaldati hiljuti teadusajakirjas Science.
8178 meetri sügavusel Mariaani süvikus nähtud ebakulleskala on kõige sügavamal elav kala.
Sügaval Mariaani süvikus mürisevad igal aastal sajad maavärinad. Teoreetiliselt peaksid need olema tunduvalt tugevamad kui praegu. Et maavärinate mõistatus lahendada, langetasid geoloogid süvikusse 33 ülitäpset seismograafi. Nende lõpp-peatus asub 8137 meetrit allpool merepinda.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.