Halvatud saavad kõndida
Robotjäsemed annavad halvatutele võimaluse taas kõndida. Peagi seovad paljud liikumispuudega inimesed oma jalgade ümber paar tugevat robotjalga, tõusevad püsti ja teevad esimesed sammud. Üha enam ratastoole jääb niinimetatud eksoskeleti ehk välisskeleti eelistamise tõttu nurka tolmu koguma. Kergetest materjalidest, kehale monteeritav skelett paneb kasutaja jalad väikeste arvutijuhitud mootorite abiga põlvest ja puusast liikuma.
Tänu välisskelettidele nagu eLEGS (Berkeley Bionics, USA), ReWalk (Argo Medical Technologies, Iisrael) või HAL (Cyberdyne, Jaapan) muutub liikumispuuetega inimeste elukvaliteet palju paremaks. Praegu müüakse või renditakse välisskelette vaid haiglatele ja taastusravikeskustele, kuid järgmise paari aasta jooksul saavad ka eraisikud uude jalapaari investeerida.
 |
Pole kahtlustki, et sellise ratastooli täienduse järele on vajadus olemas, kuna tooli aheldatuna olemist võidakse kogeda äärmiselt masendavana, ükskõik kui kerge, kiire või geniaalne tool ka poleks. Meid ümbritsev maailm on laias laastus loodud inimestele, kes suudavad seista ja kõndida. Tavalises hoones aknast välja vaatamine võib ratastoolis olijale võimatuks osutuda – vähemalt juhul, kui tahetakse näha muudki peale taeva. Vaid üksainus aste võib takistada poodi minemist ja poes sees on ülemised riiulid väljaspool ulatust. Need probleemid võib paar robotjalgu lahendada. Need võimaldavad puuduliku või tugevalt vähenenud jalgade funktsiooniga inimestel püsti tõusta ning kus vaja, isegi rampidest ja treppidest üles ning alla käia.
Välisskelett võib aidata selgroovigastusega täiskasvanud inimesi, täpsemalt öeldes alakeha halvatusega inimesi, kelle jalad on halvatud. Sihtgruppi kuuluvad ka seljaajusonga, lihaste kärbumise, hulgiskleroosi ja lastehalvatuse all kannatavad inimesed. Eriti Jaapanis on nii poliitikud kui ka teadlased vägagi teadlikud, et rahvastik vananeb ja et kiirelt kasvava vanurite hulga jaoks ei jätku hooldajaid. Nad peavad ise hakkama saama ja selles võivad välisskeletid suureks abiks olla.
Praegu turul olevate välisskeleti mudelite kasutaja peab siiski suutma iseseisvalt nendel mehaanilistel jalgadel seista ja käia, see tähendab, et tal peab olema enam-vähem terve skelett ja hästitoimiv vereringlus. Peale selle peab ülakehas jõudu olema, osalt seetõttu, et kolm neljast mudelist on varustatud karkudega ja osalt seepärast, et suureks eeliseks on, kui kasutaja suudab ennast ise ratastoolist välisskeletti upitada. Kuid seejärel võtab enese välisskeletti kinnitamine vaid paar minutit ja inimene ongi kõndimiseks valmis.
Välisskeletil pole ratastoolis istumise ees vaid sotsiaalsed ja praktilised, vaid ka tervisega seotud eelised. Liikumisest saab kasu vereringlus ja välisskeleti kasutamine takistab lamatiste tekkimist, mis on ratastooli kasutajate seas laialtlevinud vaevus. Kergendust võivad saada ka põie- ja soolefunktsiooni probleemid ning väheneb ka luude hõrenemise risk. Peale selle on püsti seistes kergem hingata.
Tervise seisukohast on niisiis palju häid põhjuseid, miks ratastool robotjalgade paari vastu vahetada ning, arvestades ka seda, et välisskelett muudab selle kasutaja palju iseseisvamaks ja hoiab seega ka ühiskonna raha kokku. Harvem kokkupuude tervishoiusüsteemiga ja piiratud hoolduspersonali vajadus võib pikas perspektiivis muuta välisskeleti soetamise heaks investeeringuks, eriti kui selle hind mingil hetkel langeb. Praegu on robotjalad nimelt kohutavalt kallid. Arvestada tuleb hinnaga, mis küündib üle 67 500 euro. Kui roboteid hakatakse massiliselt tootma, võib hinna mõne aastaga saada 13 500 euro kanti.
Artikkel uutest liikumispuudega inimestele mõeldud kõndimisrobotitest ilmus Imelise Teaduse 2011. aasta septembri numbris. Lugu oli neljal leheküljel ja hästi illustreeritud.